No coin nor oath required. For personal study only.
Aastavanune laps satub üksinda võõrale planeedile. Kuid jääb sellest hoolimata ellu. Kui ta hiljem, kolmeteistaastaselt leitakse, pakub ta leidjatele palju peamurdmist - ta oskab asju, mida inimesed ei oska, käitub viisil, mis inimestest erineb. Ta esimene soov on see, et inimesed kiiresti lahkuksid.
Sedapuhku pole Strugatskitel kõige tähtsamaks mitte ühiskond, vaid eelkõige inimene. On tore, kui inimene mõtleb teaduslikele avastustele ja inimkonna tulevikule ja võitleb selle eest - aga kui panna sinna kõrvale üks rikutud lapsepõlv? Kumb on tähtsam?
Tsitaat teosest: "Juba viiskümmend tuhat aastat üritame me aru saada, mis me oleme, kuid seestpoolt vaadates seda probleemi ei lahenda, nagu ei ole võimalik iseennast juukseidpidi üles tõsta. Tarvis on ennast kõrvalt vaadata, võõraste, täiesti võõraste silmadega..." Just seda teevad siin ka Strugatskid - vaatavad inimest võõraste silmadega.
📜 SIMILAR VOLUMES
Scott Westerfeldi “Inetutega” alanud sarja viimases raamatus on endine režiim langenud, kedagi ei tehta enam ilusaks udupeaks ja Tally on läinud elama vabasse loodusesse. Maailm on muutunud ning autor näitab, milliseks. Raamatu peateemaks on ilukultuse asemel kuulsusekultus. Peategelane Aya Fuse ela
Saunapidu lõpeb traagiliselt: kahest uppujast suudetakse päästa vaid üks. Endist eluviisi ei saa ta enam jätkata, rasked allergia-hood sunnivad talle peale täiesti uue käitumisjoone. Peategelase kohanemispingutuste taustal vaadeldakse inimsuhteid, eetilisi probleeme, eluhoiakute sisulisi väärtusi.
Kolm kuud tagasi, ühel maikuu pühapäeva pärastlõunal veidi pärast kella viit ma surin. Olin totaalselt kutu. Proovige seda ette kujutada – kiiremini kui silmapilgutus oled sa pildilt kadunud. Ma polnud siiski päriselt surnud – laipa polnud. Ma surin teistsugust surma … Robert ei tea enam, mida