No coin nor oath required. For personal study only.
XX sajandi Ladina-Ameerika buumi vaieldamatu suurkuju argentiinlane Julio Cortázar (Brüssel 1914 – Pariis 1984) on eelkõige lühiproosa meister, aga ka buumi üheks peateoseks peetava, läbinisti eksperimentaalse ja mängulise romaani „Keksumäng” autor. Eesti keeles on Cortázarilt seni ilmunud kogumikud „Tseremooniad” (1984) ja „Salarelvad” (2011).
Käesolevas jutukogus „Mängu lõpp” (1956) jõuabki Cortázar oma tõelise olemuse – mänguni. See tekst võiks samahästi olla Cortázari manifest: mäng on inimelu üks eesmärke ning üks olulisemaid komponente. Autori mäng avab portaali maagilisse reaalsusse, millesse pilku heita on võimalik vaid mängus teadlikult osaledes. Nendes jutustustes reaalsuse ja fantastika piirimail haarabki Cortázar ka lugeja lausa häbitul viisil endaga kaasa mängima.
📜 SIMILAR VOLUMES
Palatis number 217 on ärganud miski, mis on tulvil kurjust. Brady Hartsfield, kes korraldas kaheksa hukkunu ja paljude vigastatutega veresauna, on lebanud kliinikus viis aastat vegetatiivses seisundis. Arstide arvates ei saa olla juttugi tema paranemisest. Kuid Brady on teadvusel ja tema kasutuses o
2002. aasta romaanivõistlusel teise preemia pälvinud romaan võimupüüde hukutavast mõjust. Indrek Hargla raamatu tegevus toimub kujuteldava riigi ühes keskaegses külas, kuhu satub mälukaotusega ja rängalt vigastatud mees. Ta ravitakse terveks ning loomupäraste omaduste tõttu saab temast peagi küla
„Mängime „Kahtkümmet küsimust”." „Okei. Aga seekord esitan küsimusi mina.” „Olgu.” „Kui ma enne viiendat küsimust ära arvan, olen tõsiselt pettunud.” Ta naeratas ja ütles: „Ära tule solvama.” „Kas sa oled elus?” „Jah.” „Kas sa elad siin?” „Jah.” „Kas ma tunnen sind?” „J